Millised on levinumad radioaktiivse lagunemise tüübid?Kuidas saame end kaitsta tekkiva kiirguse kahjulike mõjude eest?
Sõltuvalt osakeste või lainete tüübist, mida tuum vabastab, et muutuda stabiilseks, toimub ioniseerivat kiirgust põhjustav erinevat tüüpi radioaktiivne lagunemine.Levinumad tüübid on alfaosakesed, beetaosakesed, gammakiired ja neutronid.
Alfa kiirgus
Alfa lagunemine (Infograafik: A. Vargas/IAEA).
Alfakiirguses eraldavad lagunevad tuumad raskeid positiivselt laetud osakesi, et muutuda stabiilsemaks.Need osakesed ei suuda meie nahka tungida, et tekitada kahju ja neid saab sageli peatada isegi ühe paberilehe kasutamisega.
Kui aga alfat kiirgavad materjalid satuvad kehasse hingamise, söömise või joomise teel, võivad need sisemised kuded otseselt paljastada ja seetõttu tervist kahjustada.
Americium-241 on näide alfaosakeste kaudu lagunevast aatomist ja seda kasutatakse suitsuandurites kogu maailmas.
Beeta kiirgus
Beeta lagunemine (Infograafik: A. Vargas/IAEA).
Beetakiirguses eraldavad tuumad väiksemaid osakesi (elektrone), mis on alfaosakestest läbitungivamad ja võivad sõltuvalt nende energiast läbida nt 1-2 sentimeetrit vett.Üldiselt võib mõne millimeetri paksune alumiiniumleht peatada beetakiirguse.
Mõned ebastabiilsed aatomid, mis kiirgavad beetakiirgust, on vesinik-3 (triitium) ja süsinik-14.Triitiumi kasutatakse muuhulgas avariituledes, näiteks pimedas väljapääsude tähistamiseks.Selle põhjuseks on asjaolu, et triitiumi beetakiirgus paneb kiirguse vastasmõjul luminofoormaterjali hõõguma ilma elektrita.Carbon-14 kasutatakse näiteks mineviku objektide dateerimiseks.
Gammakiired
Gammakiired (infograafik: A. Vargas/IAEA).
Gammakiirgus, millel on mitmesuguseid rakendusi, näiteks vähiravi, on elektromagnetkiirgus, mis sarnaneb röntgenikiirgusega.Mõned gammakiired läbivad inimkeha kahjustamata, teised aga neelduvad kehasse ja võivad kahjustada.Gammakiirguse intensiivsust saab vähendada tasemeni, mis kujutab endast väiksemat ohtu paksude betooni- või pliiseintega.Seetõttu on vähihaigete haiglate kiiritusravi ravikabinettide seinad nii paksud.
Neutronid
Tuuma lõhustumine tuumareaktoris on näide radioaktiivsest ahelreaktsioonist, mida põhjustavad neutronid (Graafika: A. Vargas/IAEA).
Neutronid on suhteliselt massiivsed osakesed, mis on tuuma üks peamisi koostisosi.Need on laenguta ja seetõttu ei tekita otseselt ionisatsiooni.Kuid nende koostoime aine aatomitega võib põhjustada alfa-, beeta-, gamma- või röntgenikiirgust, mille tulemuseks on ionisatsioon.Neutronid tungivad läbi ja neid saab peatada ainult paksu betooni, vee või parafiini massiga.
Neutroneid saab toota mitmel viisil, näiteks tuumareaktorites või tuumareaktsioonides, mille käivitavad kiirendikiirtes olevad suure energiaga osakesed.Neutronid võivad kujutada endast olulist kaudse ioniseeriva kiirguse allikat.
Postitusaeg: 11.11.2022