Kiirguse liigid Mitteioniseeriv kiirgus
Mõned näited mitteioniseerivast kiirgusest on nähtav valgus, raadiolained ja mikrolained (infograafik: Adriana Vargas/IAEA)
Mitteioniseeriv kiirgus on madalama energiaga kiirgus, mis ei ole piisavalt energeetiline, et eraldada elektrone aatomitest või molekulidest, olgu need siis aines või elusorganismides. Selle energia võib aga panna need molekulid vibreerima ja seeläbi soojust toota. Nii töötavad näiteks mikrolaineahjud.
Enamiku inimeste jaoks ei kujuta mitteioniseeriv kiirgus endast terviseriski. Töötajad, kes puutuvad regulaarselt kokku mõnede mitteioniseeriva kiirguse allikatega, võivad aga vajada erimeetmeid, et kaitsta end näiteks tekkiva kuumuse eest.
Mõned teised mitteioniseeriva kiirguse näited hõlmavad raadiolaineid ja nähtavat valgust. Nähtav valgus on mitteioniseeriva kiirguse liik, mida inimsilm suudab tajuda. Raadiolained on aga mitteioniseeriva kiirguse liik, mis on meie silmadele ja teistele meeltele nähtamatu, kuid mida saab traditsiooniliste raadiote abil dekodeerida.
Ioniseeriv kiirgus
Mõned ioniseeriva kiirguse näited hõlmavad teatud tüüpi vähiravi, mis kasutab gammakiirgust, röntgenikiirgust ja tuumaelektrijaamades kasutatavate radioaktiivsete materjalide kiirgust (infograafik: Adriana Vargas/IAEA)
Ioniseeriv kiirgus on kiirguse liik, mille energia on selline, et see võib aatomitelt või molekulidelt elektrone eraldada, mis põhjustab aine, sealhulgas elusorganismidega suhtlemisel muutusi aatomi tasandil. Selliste muutustega kaasneb tavaliselt ioonide (elektriliselt laetud aatomite või molekulide) teke – sellest ka termin „ioniseeriv“ kiirgus.
Suurtes annustes võib ioniseeriv kiirgus kahjustada meie keha rakke või organeid või isegi põhjustada surma. Õige kasutamise ja annuste ning vajalike kaitsemeetmete korral on sellisel kiirgusel palju kasulikke kasutusviise, näiteks energia tootmisel, tööstuses, teadusuuringutes ning meditsiinilises diagnostikas ja mitmesuguste haiguste, näiteks vähi ravis. Kuigi kiirgusallikate kasutamise reguleerimine ja kiirguskaitse on riikide vastutusel, pakub IAEA seadusandjatele ja reguleerivatele asutustele tuge rahvusvaheliste ohutusstandardite tervikliku süsteemi kaudu, mille eesmärk on kaitsta töötajaid ja patsiente, samuti elanikke ja keskkonda ioniseeriva kiirguse võimalike kahjulike mõjude eest.
Mitteioniseeriva ja ioniseeriva kiirguse lainepikkused on erinevad, mis on otseselt seotud nende energiaga. (Infograafik: Adriana Vargas/IAEA).
Radioaktiivse lagunemise ja sellest tuleneva kiirguse taga peituv teadus
Protsessi, mille käigus radioaktiivne aatom muutub osakeste ja energia eraldamise teel stabiilsemaks, nimetatakse radioaktiivseks lagunemiseks. (Infograafik: Adriana Vargas/IAEA)
Ioniseeriv kiirgus võib pärineda näiteksebastabiilsed (radioaktiivsed) aatomidkuna nad lähevad üle stabiilsemale olekule, vabastades samal ajal energiat.
Enamik Maal asuvaid aatomeid on stabiilsed, peamiselt tänu osakeste (neutronite ja prootonite) tasakaalustatud ja stabiilsele koostisele nende keskmes (või tuumas). Mõne tüüpi ebastabiilsete aatomite puhul ei võimalda aga prootonite ja neutronite arvuline koostis tuumas neid osakesi koos hoida. Selliseid ebastabiilseid aatomeid nimetatakse "radioaktiivseteks aatomiteks". Kui radioaktiivsed aatomid lagunevad, vabastavad nad energiat ioniseeriva kiirguse kujul (näiteks alfaosakesed, beetaosakesed, gammakiired või neutronid), mis ohutu rakendamise ja kasutamise korral võivad tuua kaasa mitmesuguseid eeliseid.
Postituse aeg: 11. november 2022