Kiirguse liigid Mitteioniseeriv kiirgus
Mõned mitteioniseeriva kiirguse näited on nähtav valgus, raadiolained ja mikrolained (Infograafik: Adriana Vargas/IAEA)
Mitteioniseeriv kiirgus on madalama energiaga kiirgus, mis ei ole piisavalt energiline, et eraldada elektrone aatomitest või molekulidest, olgu aines või elusorganismides.Kuid selle energia võib panna need molekulid vibreerima ja seega soojust tootma.Nii töötavad näiteks mikrolaineahjud.
Enamiku inimeste jaoks ei kujuta mitteioniseeriv kiirgus tervisele ohtu.Mõne mitteioniseeriva kiirguse allikaga regulaarselt kokkupuutuvad töötajad võivad vajada erimeetmeid, et kaitsta end näiteks tekkiva soojuse eest.
Mõned teised mitteioniseeriva kiirguse näited hõlmavad raadiolaineid ja nähtavat valgust.Nähtav valgus on teatud tüüpi mitteioniseeriv kiirgus, mida inimsilm suudab tajuda.Ja raadiolained on teatud tüüpi mitteioniseeriv kiirgus, mis on meie silmadele ja teistele meeltele nähtamatu, kuid mida saab dekodeerida traditsiooniliste raadiotega.
Ioniseeriv kiirgus
Mõned ioniseeriva kiirguse näited hõlmavad teatud tüüpi vähiravi, milles kasutatakse gammakiirgust, röntgenikiirgust ja tuumaelektrijaamades kasutatavatest radioaktiivsetest materjalidest eralduvat kiirgust (Infograafik: Adriana Vargas/IAEA)
Ioniseeriv kiirgus on sellise energiaga kiirguse liik, mis võib eraldada aatomitelt või molekulidelt elektrone, mis põhjustab ainega, sealhulgas elusorganismidega suhtlemisel, aatomitasandil muutusi.Sellised muutused hõlmavad tavaliselt ioonide (elektriliselt laetud aatomite või molekulide) tootmist – siit ka mõiste "ioniseeriv" kiirgus.
Suurtes annustes võib ioniseeriv kiirgus kahjustada meie keha rakke või organeid või isegi põhjustada surma.Õige kasutuse ja dooside ning vajalike kaitsemeetmete korral on sellisel kiirgusel palju kasulikke kasutusvõimalusi, näiteks energiatootmises, tööstuses, teadusuuringutes ning erinevate haiguste, näiteks vähi meditsiinilises diagnostikas ja ravis.Kui kiirgusallikate kasutamise ja kiirguskaitse reguleerimine on riiklik vastutus, siis IAEA toetab seadusandjaid ja reguleerivaid asutusi tervikliku rahvusvaheliste ohutusstandardite süsteemi kaudu, mille eesmärk on kaitsta töötajaid ja patsiente, aga ka elanikke ja keskkonda võimalike ohtude eest. ioniseeriva kiirguse kahjulikud mõjud.
Mitteioniseerival ja ioniseerival kiirgusel on erinev lainepikkus, mis on otseselt seotud selle energiaga.(Infograafik: Adriana Vargas/IAEA).
Teadus radioaktiivse lagunemise ja sellest tuleneva kiirguse taga
Protsessi, mille käigus radioaktiivne aatom muutub stabiilsemaks, vabastades osakesi ja energiat, nimetatakse "radioaktiivseks lagunemiseks".(Infograafik: Adriana Vargas/IAEA)
Ioniseeriv kiirgus võib pärineda näiteksebastabiilsed (radioaktiivsed) aatomidkuna nad lähevad energiat vabastades üle stabiilsemasse olekusse.
Enamik aatomeid Maal on stabiilsed, peamiselt tänu osakeste (neutronite ja prootonite) tasakaalustatud ja stabiilsele koostisele nende keskmes (või tuumas).Kuid teatud tüüpi ebastabiilsete aatomite puhul ei võimalda prootonite ja neutronite arvu koostis nende tuumas neid osakesi koos hoida.Selliseid ebastabiilseid aatomeid nimetatakse "radioaktiivseteks aatomiteks".Kui radioaktiivsed aatomid lagunevad, vabastavad nad energiat ioniseeriva kiirguse kujul (näiteks alfaosakesed, beetaosakesed, gammakiirgused või neutronid), mis ohutul kasutamisel ja kasutamisel võib tuua mitmesuguseid eeliseid.
Postitusaeg: 11.11.2022